Amulett, talisman, väeese on ese, mis arvatakse selle omanikule kaitset pakkuvat. Väeesemena võib toimida ükskõik mis, põliselt on selleks kasutatud loomade, lindude luid, koljusid, sulgi, erinevaid kehaosasid, kuid ka münte, taimeosi, puitu, sõnu ja sümboleid. Esemed, mille erakordsed omadused ja jõud väidetavalt tulenevad maagiast või mis toovad õnne, on tavaliselt osa meie põlisest rahvausundist.
Looduslikud väeesemed ja ehted on olnud põlisrahva kultuuri lahutamatu osa tuhandeid aastaid. Need valmistati toiduks kütitud loomade luudest, väljendades sügavat austust looduse ja tema ressursside vastu. Midagi ei tehtud niisama, ega lastud ka raisku minna. Põlistel aegadel kasutati väeesemeid sageli tseremooniatel ning kaitse, staatuse ja võimu sümbolitena.
Usuti, et loomaluud annavad kandjale edasi looma omadusi.

Metsaisanda, karu luid, nahka on kasutatud jõu ja tugevuse ammutamiseks, hundi oma, õpetuste ja juhatuse saamiseks või öökulli luid, sulgi tarkuse saamiseks. Luu orgaaniline olemus loob ainulaadsuse, mida on mõnus kanda. Luust ehted soojenevad meie keha vastas loomuliku kehatemperatuurini ja aja jooksul muutub koos meiega, peegeldades kandja elukogemusi, luues isikliku sideme, mida tehismaterjalidega ei ole võimelik kogeda.
Väeesemete kultuuriline tähtsus areneb jätkuvalt ka tänapäeval ning paljud põlisrahvaste käsitöölised taaselustavad traditsioonilisi tehnikaid kultuurilise identiteedi ja pärandi väljendusena. Väeesemed esindavad seost esivanemate tavadega, olles kantavad väljenduses kultuurilise järjepidevuse ja vastupidavuse kohta ajalooliste katsete valguses traditsioonilisi kunste maha suruda.